Tarvaraarenduse elutsükkel on protsess mille käigus tehakse mingisugune tarkavaratoode
saab ka muuta juba olemasolevat tarkvaratoodet.
tarkvara toode on midagi, mus saavutatakse tarkvaraarenduse elutsükli käigus selle tulemina
ning mida klient või lõppkasutaja saab kasutada millegi tegemiseks. tarkvaratoode võib olla kas
midagi teeb.
Elutsükli eesmärk on tagada, et valmistatakse kvaliteetne toode, mis vastutab kliendi nõuetele
ning kasutaja vajadustele ning ootustele. Olgu need ootused siis funktsionaalsed või mittefunktsionaalsed.
ideaalis on eesmärk tagada seda, et toode valmiks õigeaegselt, jääb oma eelarve piiridesse, töötab
kasutaja jaoks efektiivselt, on võimeline intergreeruma kasutaja IT taristuga ja ei ole kulukas hooldada,
ega vajadusel täiendada.
tarkvaraarenduse elutsükkel on oma sisemuselt jaotatud etappideks. olenevalt mudelist need erinevad
aga üldiselt on igas mudelis olemas need 4 üldist etappi mingil kujul, kui otsene analoog olenevalt mudelist
puudub. On olemas analüüs, Projekteerimine ja/või kavandamine, teostus ning hooldus.
Siin toimub tarkvaraprojektile vajalike nõuete selgitamine. Selgitatakse välja mida tahab klient, ning
mis lõppkasutaja vaja on , mida nad sellest ootavad. Selgitatakse välja funktsionaalsed nõuded ja ka
mittefunktsionaalsed nõuded. Näiteks oleks kalorikalkulaatoril sellised nõuded:
| Funktsioonalsed nõuded | Mittefunktsionaalsed nõuded |
|---|---|
| programm lubab kasutajal arvutada oma päevast tarbimist | kasutajal on lihtne ja mugav programmi aknas navigeerida |
| Programm laseb kasutajal valida olmasolevaid tooteid | programm toetab vaegnägijaile programmi kasutust |
| Kasutaja saab arvutada kaloried kodus tehtudvsöögi kohta | programm ei hõiva ebaloogiliselt palju kasutaja süsteemiressursse |
| Programm saadab märguandeid telefonile hoiatuse ja eesmärgi saavutuse kohta | programm ei salvesta kasutaja isikliku infot serveris |
Siin määratakse ära, süsteemi sisemine arhitektuur, osised, liidesed ja muud omadused.
Selle töö tulemusena tekib arendatavast tarkvaraprojektlie kavand. Selles etappis analüüsitakse
Eelnevas etapis paikapandud nõudeid ja kirjeldatakse selle abil struktuur. Projekti kavand ongi
aluseks kuidas järgmises etapis projekti teostama hakatakse
Mõnikord aga jaotatakse kavandetapp kaheks, kus üleüldine struktuur selgitatakse välja
detailidest eraldi. Need jaotatakse siis omakorda eraldi kaheks alametapiks:
Selles etapis, põhinedes eelnevalt saadud kavandile, algabki arendustöö mille käigus reaalselt nüü
tarkvaratoode valmis saadaksegi. Kuna eelenvalt kirjeldati ka süsteemi pisidetailid, saab siin rakendada
Tervet arendusmeeskonda, kus iga liige või iga alamgrupp arendab ühte kirjeldatud detaili. kogu projekti
on eri osade kaudu paralleelselt arenduses. Siin toimub ka testimine, otsitakse vigu, nii koodis kui ka
kasutaja vaatepunktist, ja tagatakse et valmistatav tarkvaratoode on üleüldiselt vigade vaba
Pärast lõpetatud teostusetappi antakse toode kliendile ja kasutajale üle, ning mis toimub pärast
üleandmist, on hooldus. Hoolduse all saab teostada edasisi parandusi, toote optimeerimist ja
monitooringut
mille abil tagatakse et tarkvaratoode jätkab tööd tõrgeteta.
hooldusetapi raames saab klient ka esitada uusi nõudeid, mida projektile juurde arendada. See aitab
tootel püsida konkurentsivõimelisena.
hooldusel on tähtis, et hooldav arendaja või meeskond oskaks lugeda ja aru saada eelnevate arendajate
koodist. See aitab kaasa projelti haldamisel kulude kokkuhoiule, lubab teostada hooldust kiiremini ja
aitab lihtsamini muuta.
tarkvaraarenduse elutsüklis on kõik eeltoodud etapid mingi kujul olemas.
Alljärgnev nimekiri on näidetest erinevatest elutsüklimudulist: